vilu ja nõme… mitte mingit jõulutunnet… vaatasin täna paari poodi… kinke on ju ikka tarvis… kõik on kohutavalt kallis… ja mitte midagi lahedat ei ole… aastaaruandluskoosolek oli igav… muidugi asutus on nüüd teine… aga ikkagi… nalja ei saa… kõik on kuiv ja närvesööv… eelmises kohas oli õhkkond sõbralik ja tehti nalja… enamuses sai muidugi kinke A ja O…ikka vaja ju koogutada selle poole… kes mõõdab hüesid ja resursse… või avab teatavaid uksi… aga siin on kuidagi eriti tuim ja tüütu… kõike tehakse nagu suurest kohusetundest ja kibestumusega… ei kujuta ette…milline saab olema veel pidu… veider on ka see… et osadele on eraldi bankett ja lõbustused ette nähtud… millegipärast siin kõik sellesse seltskonda ei kuulu… kuidagi ebaõiglaselt on kohustused ja eelised jagunenud… pale higis peab tööinimene maadlema… aga hüvesid saavad vaid mõned ära valitud… ja puhkust suvel ei saa… sest siis olevat kõige rohkem tööd ja pole võimalik… milleks mulle puhkus keset talve…
ja meilboksi värvisin roosaks… et midagigi ilusat oleks silmal vaadata…
kõigele lisaks selgub täiesti ootamatult… minu hea sõber ei soovi enam äkki minuga suhelda… ma ei kujuta ette… miks ometi… ma olen väga kurb ja õnnetu… polegi mingit normaalset seletust… see saab olla ainult ühe konkreetse inimese pahatahtlik… ja kade tegu… suurest egoismist ei suuda ta leppida sellega… et keegi teine võiks tema sõbraga paremini läbi saada… lihtsalt läheb ja laimab… ja hämmastav… kui kergeusklik on see hea südamega inimene… ta lihtsalt usub… jumal teab… mida talle ette valetatakse… elu on ebaõiglane…
