on aeg lennanud… kohe on jõulud… kõik kohad täis heategevust… heade inimeste annetamisi… tasuta üritusi… aina küünlad ja tuled… kusagil ei paista suurt majanduskriisi… poes on küll valus… hinnad on meeletud… ja mina olen tegelikult tüdinenud… mitte kuidagi ei oska ma ennast välja puhata… ja mitte miski ei ole hea… raske on… abi pole kelleltki tulemas… glamuuri ja sära ei kusagil… tööd on… tohutult… ja seda kõike ei hinda mitte keegi… aina nõutakse rohkem… aina suurem on koorem… mida selga laotakse… kui protesteerid… kas ei saa oma kohustustega hakkama või?… inimvõimetel on ometi piirid… aga tasu ei tõsta keegi… ime et veel ei alandata… kohtasin üle tüki aja A. … veider… nii palju mõtlemist jälle… ma ei jaksa uskuda… ega unustada… mäletan siiani seda kõike… kutsus kontserdile… ilus kontsert oli… imeinimest seekord küll ei olnudki tasuta ilu jagamas… väidetavalt nii hõivatud… seminaridel ja koosolekutel pole ma ka teda ammu näinud… ja keegi ei räägi midagi… oi ta veel ei kujuta ette… kui hõivatud ta kohe varsti saab olema… 
aga üllatus on ometigi tore asi 
( oi ma tahaksin tema nägu näha… kui ta sellest kuuleb… )
ja nüüd pilvede all…
