kiire ja närviline…

on aeg mu ümber… ja inimesed… ja väsinud olen… tahan puhata ja pidutseda… ei taha mingeid lõputuid kohustusi ja sekeldusi… ah kui vihale see mind kõik ajab… tahan kontserdile… või teatrisse… kogu aeg on nii kiire… isegi mitte mingit aega ei jää arvutist uudiseid lugeda… rääkimata siis veel mingist blogist või millestki taolisest… mind vihastab kui siis veel nagu muuseas mainitakse… selline see elukutse kord juba on… sulle meeldib ju korraldada ja sekeldada ja tähtsana tunda… kusotsast ma end tähtsana tunnen?!… nagu äraaetud hobune… terve kuu aega nagu orav rattas… pole midagi paremat küsimusest… kas magasid halvasti… näed niiiiii õudne välja!… tere hommikust!… ma teen tööd… ja seda on niiii palju… kogu maailma tööd ei jõua mina ära teha… tahan jõulupühkust või ma lihtsalt enam ei jaksa…